Rendini kasu üürileandjale seisneb mitmes erinevas aspektis. Esiteks peavad kõik meie platvormi kasutajad lepingu sõlmimiseks läbima automaatse taustakontrolli, mis on üles ehitatud maksehäirete kontrollile, krediidihinnangu skoorile ja varasemale kliendikogemusele.

Süsteem kontrollib, et üürnikukandidaadil poleks näiteks inkassonõudeid, võlgu teenusepakkujate ees või aktiivseid kiirlaene. See vähendab üürileandja jaoks riski, et üürnik võiks tulevikus makseraskustesse sattuda. Rendin kogub andmeid ka varasemalt probleemidesse sattunud üürnike kohta, mistõttu puudub neil võimalus meie platvormil uuesti lepingut sõlmida.

Teiseks seisneb Rendini kasu üürileandjale üüri- ja kommunaalmaksete garantiis. Üüri- ja kommunaalmaksete garantii pakub üürileandjale kuni kolme kuulist kaitset juhuks kui üürnik jätab arve(d) tasumata. Rendin hüvitab sellisel juhul üürileandjale võlgnevuse ning esitab üürnikule tagasinõude.

Kolmandaks pakub Rendin üürileandjale varakaitset. Rendini varakaitse on ligikaudu 10x suurem kui tagatisrahaga tagatav kaitse. See tähendab, et üürikodus olev mööbel, tehnika ja siseviimistlus on kaitstud üürnikupoolse kahju tekitamise eest. Kui üürimakse on näiteks 500€ kuus, siis varakaitse suuruseks on 5000€, mis on 10x suurem kui 1 kuu tagatisraha ehk 500 eurot.

Seega loob Rendin omanikule kindlustunde, et kui üürnik peaks rikkuma lepingutingimusi ja seeläbi tekib üürileandjale varaline kahju, on see meie poolt hüvitatav ja lahendatav probleem. Samuti toetame osapooli vajadusel ka tasuta õigusabiga.

Ei, meie kaitse toimib olukordades, kus kodukindlustus inimest aidata ei saa (ja vastupidi).

Kodukindlustus katab kahju ettenägematute ja üürnikust sõltumatute õnnetuste ning vandalismi korral. Kodukindlustus koos vastutuskindlustusega hüvitab kulud, kui õnnetusjuhtumi tõttu on kahju saanud ka kolmas osapool (näiteks naaber uputuse tõttu).

Rendin kaitseb üürileandjat aga siis, kui tema üürnik on tekitanud süülist majanduslikku või varalist kahju (näiteks võlgnevused, üüripinna ootamatu hülgamine või lõhutud vara).

Meie soovitamine üürileandjatel omada kombinatsiooni Rendini turvalisest üürilepingust ja kodukindlustusest koos vastutuskindlustusega. Kodukindlustuse puudumisel vastutab omanik ise, mis võib tähendada kahjude ulatumist tuhandetesse eurodesse.

Ei, Rendini platvormil saab sõlmida ainult tähtajatuid üürilepinguid. See on meie juristide hinnangul mõlema poole huve arvestades mõistlikuim lepingutüüp nii üürileandja kui ka üürniku jaoks. Tänu sellele saame kaitsta oma klientide õiguseid ja pakkuda vajalikku kaitset.

• Loe rohkem: Tähtajatu või tähtajaline üürileping – kumba eelistada?

Rendin ei korralda üürimakseid üürniku ja üürileandja vahel. Üüri, kommunaalkulude ja Rendini teenustasu maksmise korras peavad osapooled ise kokkuleppele jõudma ning selle üürilepingus kirjalikult fikseerima.

Üürilepingusse tuleb kirjutada, mis kuupäeval on üüri maksmise tähtaeg ja kuidas käib arveldamine (ülekandega või sularahas). Ülekandega tasumisel tuleb üürilepingusse lisada ka saaja andmed koos pangakonto numbriga. Kui üüri tasutakse sularahas, siis peab igast tehingust jääma maha ka kirjalik märk. Näiteks võib üürileandjale väljastada üürnikule kviitungi või kirjutada e-maili, et on raha kätte saanud.

Võlaõigusseadus § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Seega peavad osapooled eelisjärjekorras omavahel kokkuleppe saavutama. Üüri saab tasuda nii tagasiulatuvalt, jooksva kuu eest kui ka järgmise kuu eest. Ka üüriperioodid võivad olla väga erinevad – näiteks võib üüriperiood kesta iga kuu esimesest kuupäevast sama kuu kolmekümnenda kuupäevani või siis iga kuu kümnendast kuupäevast järgmise kuu üheksanda kuupäevani. Meie lepingud pooltele neid tingimusi ei sätesta.

Üldine praktika on, et üürnik maksab ettemaksuna esimese kuu üüri enne eluruumi sisse kolimist. Edaspidi toimib üüri tasumine poolte vahel kokkulepitud kuupäevaks, mis tuleb kirja panna ka üürilepingusse. Probleemide ennetamiseks on soovituslik jälgida, et üüri eest tasumise kuupäev ja üürniku palgapäev oleksid lähestikku.

Kõrvalkulude tasumise osas tuleb pooltel jõuda ise kokkuleppeni.

Üldreeglina tuleb üürnikul tasuda neid kulusid, mis on seotud tema tarbimisega (nt vesi, elekter, prügi jne), kuid seadus ei keela ka kokku leppida, et üürnikul tuleb tasuda näiteks kindlustuse, remondifondi ja majalaenu maksed. Tuleb meeles pidada, et kuidas iganes pooled kokku lepivad, peab kulude tasumine olema fikseeritud ja loeteluna nimetatud esmases üürilepingus ning tasud ei tohi hiljem olulisel määral muutuda (näiteks suureneda kolmekordseks).

Tagantjärele lepingulisa tehes ei saa mõningate kulude tasumist üürnikule enam määrata (näiteks remondifondi, korteriühistu laenu tagasimakseid ja muid kulusid, mis on seotud terve hoone lepingujärgses seisukorras hoidmise ja parendamisega).

Soovitame lepingu eritingimustes sätestada, et kui korteriühistu võtab remonditöödeks täiendava laenu või suurendab fondi, siis peab üürnik arvestama kulude tõusuga. Sellisel juhul tuleks kokku leppida maksimaalses summas, mida üürnik on kohustatud tasuma, et tema kulud ei kasvaks ebaproportsionaalselt.

Lisaks on oluline kokku leppida, kes vastutab selliste kulude eest, mida korteriühistu võib arvetele lisada, kuid mis ei sisaldu eelnevalt kokkulepitud kõrvalkulude nimekirjas. Sellised kulud võivad hõlmata näiteks akende pesemist, ventilatsioonisüsteemi filtrite kontrolli ja hooldust ning kahjuritõrjet ja muud sarnast, mille peale tavaliselt lepingu sõlmimisel ei mõelda.

Üüritulu deklareerimine maksuametile on üürileandja kohustus ning see ei puuduta Rendinit, kuna me ei vahenda üürimakseid. Meie väljastame arveid vaid Rendini teenustasu eest.

• Loe rohkem: Kuidas deklareerida üüritulu?

Igal inimesel on õigus end ametlikult sisse kirjutada kohta, kus ta päriselt elab. Ka siis, kui tegemist on üüritava elupinnaga.

Sissekirjutus ei anna üürnikule eluruumi suhtes lisaõigusi, see peegeldab lihtsalt nende praeguse elukoha aadressi. Elukoha registreerimine tagab isikule ligipääsu riigi ja omavalitsuse pakutavatele teenustele ja toetustele ning on vajalik ka näiteks välismaalastel olemasoleva elamisloa pikendamiseks.

Juhul, kui üürnik pole pärast üürilepingu lõppemist end elupinnalt välja kirjutanud, siis saab seda avalduse alusel teha üürileandja ise.

Seaduse kohaselt saab tähtajatu üürilepingu lõpetada kolmel juhul:

• korraliselt ehk kolmekuulise etteteatamisega;

• poolte kokkuleppel ehk mõlema osapoole nõusolekul paika pandud ajal;

• erakorraliselt ehk mõjuva põhjuse olemasolul.

Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

• Loe rohkem: Millal võib üürilepingu erakorraliselt lõpetada?

Olukorras, kus erakorralise ülesütlemise alust ei esine, tuleb pooltel proovida esmalt kokkuleppele jõuda. Üldjuhul tähendab kokkuleppe saavutamine, et üürileandja alustab uue üürniku otsinguid ning olemasolev leping lõpetatakse vahetult enne uue üürniku sissekolimist. Kui uut üürnikku ei õnnestu aga leida, lõpeb leping kolme kuu möödumisel alates hetkest, mil üürnik avaldas üürileandjale lepingu lõpetamise soovi.

Seejuures saab üürnik ise valida, kas jätab eluruumi kuni lepingu lõppemiseni enda valdusesse või soovib selle ennetähtaegselt vabastada, et edaspidine vastutus korteri seisukorra eest lõpetada. Omavoliline väljakolimine ei lõpeta lepingut ega vabasta üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustusest, kui pooled ei ole selles just eraldi kokku leppinud.

Igasuguste probleemide tekkimisel peaks esimeseks sammuks olema pooltevaheline kompromissile suunatud kommunikatsioon. Kui üüripinnal tekib probleem või esile kerkib mõni puudus, tuleb üürnikul sellest üürileandjat viivitamatult teavitada. Probleemide korral soovitame omavahel suhelda kirjalikult (näiteks e-maili või sõnumi teel), et vajadusel oleks hiljem võimalik seisukohti tõendada.

Kui üürnik on üüriesemel tekitanud kahju (näiteks rikkunud või kahjustanud siseviimistlust), kohustub ta kahjud likvideerima või need omanikule rahaliselt hüvitama. Kui kompromissi ei saavutata ning üürnik enda tekitatud kahju ei hüvita, siis avab Rendin kahjujuhtumi, kus hüvitab üürileandjale põhjendatud kahju ning esitab üürniku vastu vastavas ulatuses regressinõude.

Üürileandjal tuleb meeles tuleb pidada, et omanik vastutab väljaüüritava eluruumi üldise toimimise eest ning on tema kohustus tagada, et üüriese vastaks lepingujärgsele seisundile.

Üüriesemel peavad olema näiteks toimivad tehno-, vee-, kanalisatsiooni jms süsteemid ning nende korrashoiu ja seadmete loomulikust kulumisest tuleneva hoolduse eest tasub ja vastutab üürileandja. Näiteks ei saa üürileandja üürnikult nõuda pesumasina parandamist või asendamist, kuivõrd toimiv pesumasin on osa üürieseme lepingujärgsest seisundist (eeldusel muidugi, et üürnik on kasutanud eset sihtotstarbeliselt).

Samuti peab üürileandja arvestama, et Rendin ei kata kahju, mis tuleneb mööbli, tehnika või siseviimistluse loomulikust kulumisest ning et üüriese võib vajada mõne aja tagant värskendusremonti, mille eest Rendin samuti ei vastuta.